|
Post by kriimu on Feb 1, 2008 8:05:20 GMT -5
Ma usun, et kõik tüdrukud jõuavad kord sellisesse ikka kus perega enam aega veeta ei taha ja tüdrukute juttudest on kõrini. Selles eas tüdrukud tunnevad et vajavad kellegi tähelepanu mis poleks lihtsalt "Oii kui suureks sa oled sirgunud neiukene" või "Vau, küll sa oled hakkanud lahedalt riides käima" selliseid komentaare saadakse tavaliselt perelt ja sõbrannadelt. Age need komentaarid mida sellisel ajal vajatakse on rohkem et "Sul on ikka nii kena naeratus" või "Sa oled kõige lahedam tüdruk keda ma tean". Ühe sõnaga vajatakse teistsugust tähelepanu, poisi tähelepanu. Kes vaatab sind kui tüdrukut mitte kui head sõbrannat või toredat lapselast . Igatahes ma usun et kui mina aru sain et olen jõudnud just sellesse ikka, hakkasin mõtlema sellele milline poiss peaks olema et ma temaga käima hakkaksin või nii... Ja nüüd isegi kui kõik iseloomu jooned on teada mis minu jaoks poisi juures tähtsad on ja silmapiirile isegi mõned sellised poisid leitud ei kujuta ma ikka end ette nende poistega... Mõni kord tunnen et nad meeldivad mulle rohkem sõbrana teine kord nad lihtsalt ei tundu lminu flirtimis või sebimis pingutuste väärilisena... Aga mida aeg edasi seda üksikumana ma end tunnen.. Milles viga? kas ma olen endale valed omadused poisi juures tähtsaks teinud? või äkki ei ole ma tõesti veel valmis et käima hakata..? äkki peaks poisid tõesti mu jaoks praegu vaid sõppradeks jääma? Kui kellegil on sarnane mure, siis oleks hea seda kellegiga jagada.
|
|
|
Post by exarioq on Jun 8, 2019 0:01:11 GMT -5
|
|
|
Post by aqjatguagico on Jun 8, 2019 2:04:51 GMT -5
|
|